Cat D10T töötab nüüd ka Kiviõli Keemiatööstuse karjääris

PROLOOG

“Tere, palun mulle üks buldooser,” astub ostja kauplusse.
“Tere, aga palun - milline,” uurib poesell tema soovi lähemalt.
“See paremal ülemisel riiulil esimene kollane, on see ikka 80-e tonnine?” täpsustab ostja.
“Jah, on küll,” kinnitab poesell varmalt.
“Ma võtan selle,” on ostja otsustanud.
“Kas maksate sulas või kaardiga,” uurib poesell.
“Kaardiga,” välgutab ostja plasti.
“Aga palun,” ulatab poesell terminali, toksib midagi kassaarvutis, võtab riiulist läbipaistva plastaknaga pappkarbis buldooseri, asetab letile.
“Tehtud,” ütleb ostja tšeki printimise pinina saatel.
“Kas kilekotti soovite?” osutab poesell buldooseri karbile.
“Oh ei, mul on auto ümber nurga, võtan näppu,” naeratab ostja. Poesell lükkab bulldooseri naeratades tema poole, tema võtab letilt karbi lükkab kaenla alla.
“Aitäh, külastage, meid jälle,” naeratab poesell vastu.
“Tänud teile! Ikka,” lahkub ostja rahulolevalt, istub autosse ja sõidab Sonda külje alla Satsusse, kus asub Kiviõli Keemiatööstuse karjäär.

MÜÜK

Tegelikult buldoosereid niiviisi ei müüda ega osteta. Kui, siis ainult mängubuldoosereid lelukaupluses. Buldooser jõuab tööpõllule hoopis teistmoodi.

“Uue buldooseri vajadus tekkis eelmise aasta lõpus, kui hakkasime vaatama vaikselt ringi uue masina järgi,” meenutab Kiviõli Keemiatööstuse põlevkivi tootmisjuht Kaidi Sulp ja täpsustab, et ettevõtte üks sihte on pakkuda oma kaevuritele kaasaegseid töötingimusi, mistõttu uuendatakse tehnikaparki pidevalt.

Sulp sõnab, et neil oli ligikaudselt selge, milline võiks olla uus buldooser, mida peaks ta suutma. Ikka sama, mida väljavahetamisele minev masin, kuid paremini ja efektiivsemalt. See määras ära ka otsingu raamid - sõelale jäid nelja tootja buldooserid. Avesco ida piirkonna müügijuhi Ain Sarve välja pakutud variantidest jäi sõelale lausa kaks masinat. 

“Ega siin midagi keerulist polnud - tuli valida õiges mõõdus masinad ning pakkuda neid,” lausub viisteist aastat valdkonnas tegutsenud Sarv tagasihoidlikult. Ta ei tunne end kangelasena, kelle koht on rambivalguses loorberitel. Ometi tegi ta ajalugu - Cat D10T on esimene Caterpillari buldooser Kiviõli Keemiatööstuse karjääris. 

“Otsustasime Cat-i kasuks, sest Avesco tegi hea pakkumise ja me leidsime koostöös ka sobiva finantslahenduse,” kiidab Sulp Sarve tööd ja lisab: “Müügiprotsess on olnud positiivne. Oleme saanud kõigile oma probleemidele ja küsimustele kiired lahendused ning ka COVID-ist tingitud väike viivitus masina tarnes sai mõlemale osapoolele sobivalt lahendatud.”

VEDU

Kui käed löödud ja digiallkirjad ostu-müügi lepingule antud, alustas buldooser kolmes konteineris teed Ameerikast Cat-i tehasest Eestisse Põhja-Kiviõli II karjääri. Kuid mitte oma roomikutel veeredes või niisama autokoormana, vaid hilisõhtuse eriveosena. Algul laost laeva, siis Paldiski sadamast Avesco esindusse, kus pandi masin lõplikult kokku, et ta saaks kogu oma ilus sõita treileril läbi veel sooja sügisöö Sonda ja Kiviõli vahele tööpõllule.

Eriveoettevõtte Kaarlaidi projektijuhi Kuido Liivaoja sõnul on buldooseri vedamine lihtne töö. Buldooser treileriga on viis meetrit ja nelikümmend sentimeetrit kõrge, mahub kõigi teele jäävate viaduktide ning portaalide alt läbi. Pealegi sõidab veos ise treilerile.

Kui eeltööd tehtud, jäädakse ootama õiget aega. Maanteeamet lubab erinevaid ülemõõdulisi asju vedada ainult teatud ajavahemikes. Kui kell kukub kakskümmend üks ja kümme minutit, stardivad Saue külje alt kolm saatemasinat ja reka buldooseriga.

Tee-ehitus- ja põllumajandustehnikat, teinekord ka tanke veetakse pidevalt, miks just see buldooser saab tähelepanu, uurib Kuido. Kuuldes, et see on Avesco jaoks suur asi uuele kliendile, Kuido noogutab. Seekord sõidab Avesco inimene lihtsalt kaasa, pärib ja pildistab, teinekord möllatakse kolonni kohal lausa droonidega. 

Kuido ei tunne end erilise kangelasena - eriveosed on tema igapäeva- ja öötöö olnud viimased kümme aastat. Rekka on võimalikest võimsamate seast. Saatemasinad suhtlevad raadiosaatjate vahendusel. Treiler, millega buldooserit veetakse, maksab uuena umbes pool miljonit eurot. Kui ostad, käid ka tootja juures koolitusel ning saad tunnistuse, et oskad käsitleda selle kange ja kraane. 

“Ilusti läheb,” teatab Liivoja raadiosaatjasse. Rekamees on rahul, liiklusmärgid terved, töö sujub. 

“Ma lasen veel kolm läbi ja siis paneme pöördeks liikluse kinni,” raporteeritakse esimesest autost. Mööda vuhisevad kolmed esituled. Öösel on kõik autod hallid.

“Ja panin kinni,” ragiseb eetrisse uus teadustus. Rekka asub end pöörama Tallinna ringteele.. Lähme sõidame, kogu öö on meil ees.

“Läheb ilusti sahk üle märgi,” kiidab Liivoja keeramist tagant. 

“Lasen liikluse lahti ja sõidan jälle ette,” lausub hääl esimesest autost eetrisse.

Kuido nendib, et liiklejad ei tea pahatihti eriveoste eeskirjadest, nende eesõigustest midagi. Kõige ebaviisakam on peatumismärguannete eiramine, nii võid olenevalt veosest ja kokkupõrkest saada kabrioleti või känkra omanikus. Lätis liigub eriveose kolonniga  kaasas tuledes politseimasin, Valgevenes ka autotäis automaatureid, meil on erivedajatele tehtud liikluskoolitused ning antud peatamis- ja suunamisõigused. 

“Mis kiiruse võtame, kuuskümmend viis, siis jäävad kummid alles?” küsib rekajuht, kui jõutakse sirge peale. Tee viib Peningi kaudu Jägalale. “Jah. Kiiremini sõites ajab sellise raskuse all rehvid suitsema,” vastab Liivoja.

Reeglina liigub sõiduauto mööda Tallinn-Narva neljarealist pea kaks korda kiiremini. Buldooseri kollane taguots särab saateauto esituledes. Remondi tõttu on tee vahepeal kaherealine. Meile sähvatavad näkku vastutulijate tuled. Oleme neist hoiatatud, esimene masin teatab ette. Nad kõik mahuvad saha serva alt kenast läbi, kuid hoiavad vihinal möödudes ikkagi aupaklikult oma serva. 

Rahulikum on liigelda kõrvalmaanteel, mille vana siht kulgeb vinka-vonka läbi põliste külade, mille alleelõike läbides kipub buldooser koormas rapsama oksi nõnda, et saateauto tuledesse ja esiklaasile keerleb värskeid sügislehti. Kuid selles pole midagi erilist ega ohtlikku. 

“Kui tuuleparke tehakse, seal vaadatakse juba aastaid enne ka ligipääsuteid, vajadusel võetakse pöörangutel metsagi maha,” lausub Kuido ja täpsustab, et erivedu võib olla ülikallis- ja töömahukas ettevõtmine. Kõigepealt paberimajandus, load ning kinnitused. Siis teekonna planeerimine, veopäeval valges laadimine ja pimedas vedu. Kui vaja, tee teistele kinni. Kui tarvis, liiklusmärgid maha, ka üle kiirtee portaalid viitadega. Ainult sildu ei saa tõsta ega testida nende kandevõimet. Kõik muu on võimalik. Kiviõli Keemiatööstuse kollane buldooser on veel väike asi, lihtne sõit mööda tuntud teed. 

Rakvere lähistel on aeg keerata läbi Haljala tagasi Narva maanteele. Keegi on siin ajanud ringteel ühe liiklusmärgi viltu. Mehed naeravad, et tegi töö ära. Kuigi polnuks tarvis, buldooser mahub niisamagi varuga märkide vahelt läbi. Juba paistab Sõmeru tulekuma üle pimeda välja. Rakvere on selja taga, varsti tuleb Sämi sild ja pööre paremale Kiviõli teele. 

Autoakende pimedusest on aimata Virumaa lõputuid viljavälju, nende vahel vilkumas hajatalude helendavad aknad. Nii nägi seda maad - tõsi küll, pinnasteel ning pimedate majasiluettidena öövalguses juba Läti Henrik. Kuid tema ei puutu asjasse, kui Rävala eestlased veavad öö varjus Virumaale suurt kivilükkamismasinat.

“Maanteeamet meiega otseselt ei arvesta, sest nemad peavad seaduse järgi tagama tingimused tavaliiklusele,” nendib Liivoja, kui kolonn võtab Sonda sissesõidul hoo maha. 
Ringristmiku märke tuleb käänata  buldooseri laia saha eest ja reka väänata läbi kitsukese ringi. Nüüd tulevad mängu meeste koolitus ja eriluba lahendada sääraseid olukordi oma nõu ning rammuga. Kuid enne, kui jõutakse asuda tööle, möödub meist autoabimasin, konksu otsas väiksem liinibuss. Kell näitab südaööd, kellegi teise elu on samuti seiklus.

Viidad käänatud ja tagasi väänatud, veereb veos läbi Sonda öise vaikuse ja keerab siis mustalt asfaldilt paremale hallile kruusateele. Viimased viissada meetrit läbitud, on buldooser oma uues kodus. Hääled sisse, masin treilerilt maha ja ongi suur töö tehtud.

TULEVIK

Ja siis tulevad buldooserijuhid ning hakkavad uue töömasinaga eemaldama mulla- ja paekihti põlevkivi pealt. “Kuna meil oli aastaid kasutusel ühe kindla tootja buldooserid, siis seekord me väga palju inimesi, kes selle masinaga tööle hakkavad ei kaasanud,” lausub Sulp ja lubab: “Küll aga teeme seda järgmise masina valikul, sest siis on neil tekkinud võrdlusmoment. Osadel meestel on see juba muidugi ka olemas, sest on varasemalt ka Cat-i tehnikaga töötanud.” Ja tõesti - kellele ei meeldiks kassid? Sulp ei välista, et kui üks kõuts juba karjääris ees, võib võtta neid sinna ka juurde.